Paigaldus

  1. Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

    Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

     

    Kõrge põhjaveega piirkondades, kus põhjavee tase on maapinnale lähedal või sademevesi ei imbu kiirelt on mõistlik kaaluda imbsüsteemi rajamist muldesse*. Kindlasti on muldesse rajamine kallim, kuid säästab muredest tulevikus. Kulud tõusevad eelkõige seeläbi, et vajalikuks osutub pumpla paigaldus (Juku, Edgar) ning ka killustiku hulk on suurem. Kui soovitakse mulle jätta madalam, siis tuleb imbsüsteem ja torustik katta soojustusplaatidega. Oluline on teada, et immutuse alguse ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab jääma min. 1,2m.

     

    *Mulle – maapinnast kõrgem muldekeha.

     

    Jätka lugemist »
  2. Millal kasutada mahutit, millal septikut või biopuhastit?

    Lokaalseks reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi. Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida vajaliku sagedusega tühjendatakse selleks spetsialiseerunud ettevõtte poolt. Keskmine neljaliikmeline pere tekitab ühes kuus keskmiselt 8-12m3 reovett.

    Jätka lugemist »
  3. Milline reoveepuhasti sobib minu majale, talule, suvilale?

    Ei tohi unustada, et omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.

    Jätka lugemist »