Sademevesi

  1. Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

    Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

     

    Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.

    1. Kaeva imbtunneli süvend ja tasanda põhi. Tasandamiseks võib vajadusel põhja laotada 5 cm paksuse liivakihi.
    2. Täida kaevise põhi 250 mm paksuse või vajadusel tüsedama pestud killustiku kihiga (fraktsioon 16-32 mm). Tasanda killustik.
    3. Aseta killustikukihile imbtunneli moodulid ja ühenda nad omavahel, paigalda tunneli otsaplaadid.
    4. Juurdevoolutoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Juurdevoolutoru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20 cm.
    5. Viimase tunneli mooduli peal olevasse avasse tuleb paigaldada ventilatsiooni ja vaatluspüstik De 110 mm.
    6. Kata tunnel geotekstiiliga ja täida tunneli välisvahed pestud killustikuga (fraktsioon 16-32 mm) 30 cm kõrguselt. Täites jälgi, et tunneli moodulid ei nihkuks oma asendist.
    7. Kata killustikukiht õhku ja vett läbilaskva geotekstiiliga. Geotekstiili kangaste servade ülekate vähemalt 30 cm. Juhul, kui imbtunneli peale jääb pinnast alla 600 mm, tuleb killusti
    Jätka lugemist »
  2. Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

    Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

     

    Kõrge põhjaveega piirkondades, kus põhjavee tase on maapinnale lähedal või sademevesi ei imbu kiirelt on mõistlik kaaluda imbsüsteemi rajamist muldesse*. Kindlasti on muldesse rajamine kallim, kuid säästab muredest tulevikus. Kulud tõusevad eelkõige seeläbi, et vajalikuks osutub pumpla paigaldus (Juku, Edgar) ning ka killustiku hulk on suurem. Kui soovitakse mulle jätta madalam, siis tuleb imbsüsteem ja torustik katta soojustusplaatidega. Oluline on teada, et immutuse alguse ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab jääma min. 1,2m.

     

    *Mulle – maapinnast kõrgem muldekeha.

     

    Jätka lugemist »
  3. Miks on mõistlik sademevett kasutada?

    Sadevee kasutamine on mõttekas üsna mitmel juhul.

    • Ei ole paremat vett taimedele, kui vihmavesi. Vihmavesi on puhas ja pehme. See mõjub taimedele paremini kui kemikaalidega puhastaud joogivesi. Lisaks kõigele on see tasuta ning tuleb enamvähem regulaarselt taevast alla. Hoiustatud vihmavesi on ka soojem, kui trassist või puurkaevust saadav vesi. veekulu
    Jätka lugemist »