Uudised

  1. Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

    Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

     

    Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.

    1. Kaeva imbtunneli süvend ja tasanda põhi. Tasandamiseks võib vajadusel põhja laotada 5 cm paksuse liivakihi.
    2. Täida kaevise põhi 250 mm paksuse või vajadusel tüsedama pestud killustiku kihiga (fraktsioon 16-32 mm). Tasanda killustik.
    3. Aseta killustikukihile imbtunneli moodulid ja ühenda nad omavahel, paigalda tunneli otsaplaadid.
    4. Juurdevoolutoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Juurdevoolutoru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20 cm.
    5. Viimase tunneli mooduli peal olevasse avasse tuleb paigaldada ventilatsiooni ja vaatluspüstik De 110 mm.
    6. Kata tunnel geotekstiiliga ja täida tunneli välisvahed pestud killustikuga (fraktsioon 16-32 mm) 30 cm kõrguselt. Täites jälgi, et tunneli moodulid ei nihkuks oma asendist.
    7. Kata killustikukiht õhku ja vett läbilaskva geotekstiiliga. Geotekstiili kangaste servade ülekate vähemalt 30 cm. Juhul, kui imbtunneli peale jääb pinnast alla 600 mm, tuleb killusti
    Jätka lugemist »
  2. Mis on peamine vahe odavamatel ja kallimatel toodetel?

    Meie kogemus näitab, et odav soetusmaksumus ei pruugi olla lõplik. Reoveesüsteemide ehituse juures on märkimisväärne kulutuste osa seotud paigaldusega. Näiteks võib efektiivsem väikepuhasti puhastada samasuguse koguse reovett võrdluses poole suurema mahuga puhastiga, aga paigaldusmaksumus on esimesel oluliselt väiksem, sest väiksem kaevemaht tähendab vähem aega tehnikarendile (€) ning säästu täitematerjalilt.

    Jätka lugemist »