Blog

  1. Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

    Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa

     

    Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.

    1. Kaeva imbtunneli süvend ja tasanda põhi. Tasandamiseks võib vajadusel põhja laotada 5 cm paksuse liivakihi.
    2. Täida kaevise põhi 250 mm paksuse või vajadusel tüsedama pestud killustiku kihiga (fraktsioon 16-32 mm). Tasanda killustik.
    3. Aseta killustikukihile imbtunneli moodulid ja ühenda nad omavahel, paigalda tunneli otsaplaadid.
    4. Juurdevoolutoru kinnitatakse otsaplaadi külge. Selleks tuleb lõigata vastav ava otsaseina sisse. Juurdevoolutoru peab ulatuma läbi otsaseina ca 20 cm.
    5. Viimase tunneli mooduli peal olevasse avasse tuleb paigaldada ventilatsiooni ja vaatluspüstik De 110 mm.
    6. Kata tunnel geotekstiiliga ja täida tunneli välisvahed pestud killustikuga (fraktsioon 16-32 mm) 30 cm kõrguselt. Täites jälgi, et tunneli moodulid ei nihkuks oma asendist.
    7. Kata killustikukiht õhku ja vett läbilaskva geotekstiiliga. Geotekstiili kangaste servade ülekate vähemalt 30 cm. Juhul, kui imbtunneli peale jääb pinnast alla 600 mm, tuleb killustikukiht katta soojustusplaatidega. Soojustamine kaitseb imbväljakut läbikülmumise eest.
    8. Muldesse ehitamise korral tuleb ülevalpool maapinda teostada mulde ehitus koos tihendamisega looduslikust pinnasest. Imbtunneli ja loodusliku pinnase vaheline osa on soovitatav ehitada liivast.
      Geotekstiili ja soojustusplaatide peale laota kogu kaevise ulatuses esmalt ca 5 cm paksune liivakiht ja selle peale looduslik täitepinnas ja kujunda 45c nõlvadega mulle.
    9. Kata imbtunneli mulle kasvupinnasega ja külva muru seeme. Korrasta ja taasta kogu ehitamiseks kasutuses olnud maa-ala.

     

    Read more »
  2. Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

    Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?

     

    Kõrge põhjaveega piirkondades, kus põhjavee tase on maapinnale lähedal või sademevesi ei imbu kiirelt on mõistlik kaaluda imbsüsteemi rajamist muldesse*. Kindlasti on muldesse rajamine kallim, kuid säästab muredest tulevikus. Kulud tõusevad eelkõige seeläbi, et vajalikuks osutub pumpla paigaldus (Juku, Edgar) ning ka killustiku hulk on suurem. Kui soovitakse mulle jätta madalam, siis tuleb imbsüsteem ja torustik katta soojustusplaatidega. Oluline on teada, et immutuse alguse ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab jääma min. 1,2m.

     

    *Mulle – maapinnast kõrgem muldekeha.

     

    Read more »
  3. Millal kasutada mahutit, millal septikut või biopuhastit?

    Lokaalseks reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi. Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida vajaliku sagedusega tühjendatakse selleks spetsialiseerunud ettevõtte poolt. Keskmine neljaliikmeline pere tekitab ühes kuus keskmiselt 8-12m3 reovett.

    Read more »
  4. Miks me usaldame ja soovitame Saksa tootja tooteid?

    Oleme aastate jooksul puutunud kokku paljude erinevate seadmete tootjate ja müüjatega ning paljudega on teed ka lahku läinud.

    Read more »
  5. Mida peaksid teadma biopuhastite hooldusest?

    Ükski reoveepuhasti ei toimi korralikult korrapärase hoolduseta. Hästi toimiv puhasti sõltub suuresti omaniku hoolsusest ning hooldaja asjatundlikkusest. Puhasti ostuga peab saama kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi ning võimalusel ka müüja poolse koolituse.

    Read more »
  6. Bakteritel põhineva biopuhasti ohud ja nende vältimine

    Tänapäevased biopuhastid on dimensioneeritud olmereovee käitluseks ning tulevad toime ka kodukeemiaga. Siiski peaks biopuahsti omanik arvestama, et kasutades ökoloogilisemaid puhastusvahendeid töötab ka puhasti paremini ning tagab kõrgema puhastustulemuse.

    Read more »
  7. Immutustunnel vs. imbtoru

    Immutustunnel on hea alternatiiv järgnemaks septikule või biopuhastile, et alustada puhastist väljuva vee immutamist filterväljakule. Sõltumata immutuse alustamise lahendusest on olulisema tähtsusega korraliku pinnasefiltri ehitus. Tunneli eeliseks toru ees võib pidada paigalduse mugavamat teostamist.

    Read more »
  8. Kuidas toimub klaasplastist mahutite paigaldamine?

    Mahuti paigaldamiseks on vaja kaevata kaevis, mille suurus peab võimaldama nõuetekohast tagasitäitmist ja täitepinnase tihendamist. Kui tagasitäitmine millegipärast katkestatakse ning mahuti jääb osalt katmata, tuleb mahuti triivimise vältimiseks täita olemasoleva tagasitäite tasemeni ballastveega.

    Read more »
  9. Kuidas iseankurduv mahuti ankurdub?

    Iseankurduva mahuti paigaldusel ei ole vaja kasutada betoonist ankurdusplaati seetõttu Carat S mahuti erilise konstruksiooni tõttu. Mahuti on valmistatud survevalu meetodil septsiaalsest plastisegust Duralen ning korpus on laineline.

    Read more »
  10. Miks on mõistlik sademevett kasutada?

    Sadevee kasutamine on mõttekas üsna mitmel juhul.

    • Ei ole paremat vett taimedele, kui vihmavesi. Vihmavesi on puhas ja pehme. See mõjub taimedele paremini kui kemikaalidega puhastaud joogivesi. Lisaks kõigele on see tasuta ning tuleb enamvähem regulaarselt taevast alla. Hoiustatud vihmavesi on ka soojem, kui trassist või puurkaevust saadav vesi. veekulu
    Read more »
  11. Milline reoveepuhasti sobib minu majale, talule, suvilale?

    Ei tohi unustada, et omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.

    Read more »
Posts loader