Imbtunneli rajamine muldesse etappide kaupa
Imbtunneli kaevik märgitakse maha ja terves ulatuses eemaldatakse kasvupind (muld), mis ladustatakse selleks eelnevalt väljavalitud kohta. Süvend kaevatakse projektsügavuseni ja kaevise põhi tasandatakse, milleks võib kasutada liiva. Kaevisesse liikurmehanismidega sõita ei tohi. Kõik tööd (ka tagasitäide) tuleb kaevises teostada käsitsi. 25 cm paksuse või tüsedama pestud paekivikillustiku kihi (fraktsioon 16 – 32 mm) peale paigaldatakse imbtunneli kuus moodulit, moodulite kaugus imbtunneli servadest on 0,3 m. Killustik ja imbtunneli moodulid paigaldatakse ilma kaldeta horisontaalselt. Imbtunneli külgedele ja ja otstesse paigaldatakse 30 cm tüsedune pestud killustiku kiht (fraktsioon 16 – 32 mm). Killustiku ja imbtunneli peale paigaldatakse vett läbilaskev geotekstiil, vajadusel soojustuseks peale ja külgedele 5 cm vahtpolüstüroolplaat ja selle peale tagasitäide.
Millal on tark rajada imbsüsteem muldesse?
Kõrge põhjaveega piirkondades, kus põhjavee tase on maapinnale lähedal või sademevesi ei imbu kiirelt on mõistlik kaaluda imbsüsteemi rajamist muldesse*. Kindlasti on muldesse rajamine kallim, kuid säästab muredest tulevikus. Kulud tõusevad eelkõige seeläbi, et vajalikuks osutub pumpla paigaldus (Juku, Edgar) ning ka killustiku hulk on suurem. Kui soovitakse mulle jätta madalam, siis tuleb imbsüsteem ja torustik katta soojustusplaatidega. Oluline on teada, et immutuse alguse ja põhjavee kõrgeima taseme vahe peab jääma min. 1,2m.
*Mulle – maapinnast kõrgem muldekeha.
Lokaalseks reoveekäitluseks on mitmeid võimalusi. Lihtsaim viis on tekkiv reovesi koguda kokku kinnisesse kogumismahutisse, mida vajaliku sagedusega tühjendatakse selleks spetsialiseerunud ettevõtte poolt. Keskmine neljaliikmeline pere tekitab ühes kuus keskmiselt 8-12m3 reovett.
Oleme aastate jooksul puutunud kokku paljude erinevate seadmete tootjate ja müüjatega ning paljudega on teed ka lahku läinud.
Ükski reoveepuhasti ei toimi korralikult korrapärase hoolduseta. Hästi toimiv puhasti sõltub suuresti omaniku hoolsusest ning hooldaja asjatundlikkusest. Puhasti ostuga peab saama kaasa ka kasutus- ja hooldusjuhendi ning võimalusel ka müüja poolse koolituse.
Tänapäevased biopuhastid on dimensioneeritud olmereovee käitluseks ning tulevad toime ka kodukeemiaga. Siiski peaks biopuahsti omanik arvestama, et kasutades ökoloogilisemaid puhastusvahendeid töötab ka puhasti paremini ning tagab kõrgema puhastustulemuse.
Immutustunnel on hea alternatiiv järgnemaks septikule või biopuhastile, et alustada puhastist väljuva vee immutamist filterväljakule. Sõltumata immutuse alustamise lahendusest on olulisema tähtsusega korraliku pinnasefiltri ehitus. Tunneli eeliseks toru ees võib pidada paigalduse mugavamat teostamist.
Mahuti paigaldamiseks on vaja kaevata kaevis, mille suurus peab võimaldama nõuetekohast tagasitäitmist ja täitepinnase tihendamist. Kui tagasitäitmine millegipärast katkestatakse ning mahuti jääb osalt katmata, tuleb mahuti triivimise vältimiseks täita olemasoleva tagasitäite tasemeni ballastveega.
Iseankurduva mahuti paigaldusel ei ole vaja kasutada betoonist ankurdusplaati seetõttu Carat S mahuti erilise konstruksiooni tõttu. Mahuti on valmistatud survevalu meetodil septsiaalsest plastisegust Duralen ning korpus on laineline.
Sadevee kasutamine on mõttekas üsna mitmel juhul.
Ei tohi unustada, et omapuhasti rajamine tuleb kindlasti kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Omavalitsusel on õigus nõuda kinnistu plaani, millele on märgitud nii joogiveehaare (puur- või salvkaev) kui ka reoveepuhasti kavandatav asukoht ja tehniline lahendus (projekt või joonis). Õige tehniline lahendus on eriti oluline seal, kus põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja karstialadel.